Miks kaugtöö?
Regionaalne areng - kaugtöötamine annab inimestele võimaluse valida linnakeskkonnast erinev elukoht maapiirkondades, mis võib rohkem sobida lastega peredele, aga ka teistele. See tähendab, et tõmbekeskustest väljapoole ja äärealadele saavad asuda elama keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, mis aitab elavdada ka kohalikku elu. Oluline on siinkohal kogu kohalik keskkond ja kohaliku omavalitsuse valmisolek.
Tööhõive kasv ja sotsiaalne kaasatus - kaugtöös nähakse sageli võimalust väiksema konkurentsivõimega inimeste jaoks, kellel on võib-olla töökohtadele juurdepääs piiratud. Näiteks kaugtöökeskused puuetega inimestele, hooduskohustusega inimestele vms. Samas ei tohiks kaugtöö neid inimesi ühiskonnast veelgi enam eraldada.
Aja kokkuhoid - kaugtöö üheks oluliseks argumendiks on aja kokkuhoid tööle ja töölt koju sõidul. Kui tööandjad reeglina ei käsitle tööle ja töölt koju sõitu tööajana, siis töötajad peavad seda aega tööajaks ja järjest enam valitakse töökohti lähtuvalt elukohast. Ummikutes veedetud aeg kulutatakse isiklikule elule ja perele.
Loodushoid - liiklusummikutega haakub kindlasti ka säästlik tarbimine ja loodushoid - kaugtöö laiem levik võiks aidata vähendada ummikutes õhkupaisatavate heitgaaside hulka ning parandada seeläbi meie elukeskkonda.
Ressursside otstarbekam kasutamine - kaugtöö on üheks viisiks, kuidas ressursse otstarbekamalt kasutada ja tegutsemise efektiivsust tõsta - seda nii tööandja kui töövõtja vaatenurgast. Omades suuremat kontrolli oma tööaja, koha ja ülesannete osas, on osad inimesed efektiivsemad ja võtava suurema vastutuse oma töö tulemuste eest. Kaugtöö aga ka laiemalt paindliku töökorralduse oskuslikul juhtimisel võib suurendada töö efektiivsust tervikuna.