Projekti nimetus
“Era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste juhtimisvõimekuse
tõstmine paindliku töökorralduse osas”
18.august 2008 – 30.detsember 2009
MEETME „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine”
alameetmed „Strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamine” ja „Valdkondlike uuringute arendamine ja läbiviimine”
Eesmärk ja alaeesmärgid
Era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste paindliku töökorralduse alane juhtimisvõimekuse kasv läbi suurenenud teadlikkuse, koostöö ja koolituste.
Projekti vahetud eesmärgid:
Luua kõigile huvilistele kättesaadav oskusteabe baas kaugtöö rakendamise praktikatest Eestis ja teistes Euroopa riikides, s.h. koolitus- ja nõustamisprogramm, juhendmaterjal, koolitatud koolitajad, mis aitaks kaasa Eesti riigi tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, regionaalse arengu, võrdsete võimaluste ja infoühiskonna edendamise eesmärkidele läbi kaugtöö laiema leviku Eestis;
Tõsta era- ja avaliku sektori tööandjate ja töötajate, samuti kohalike omavalitsuste töötajate teadlikkust kaugtöö ja paindliku töökorralduse võimalustest, toimivatest praktikatest ja riskikohtadest.
Partnerid
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaugtöö Ühing, MTÜ Arhipelaag, Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus, SA Vaata Maailma ning Tööturuamet.
Eesti Kaugtöö Ühingu ülesandeks projektis on kaugtööd rakendanud organisatsioonides juhtumiuuringute läbiviimise koordineerimine, organisatsioonidele koolitusprogrammi välja töötamine ja kolme pilootkoolituste organiseerimine.
Projekti käigus viiakse läbi juhtumiuuringud kaugtööd rakendanud organisatsioonis ning kaugtöökeskuste tekke potentsiaali uuring. Juhtumiuuringute baasilt koostatakse juhendmaterjal kaugtööd rakendada soovivatele organisatsioonidele, koostatakse koolitusprogramm ja viiakse läbi kolm 1-päevast pilootkoolitust.
Tegevused: uuringute läbiviimine
Uuringu lähtekohad
Uuringus lähtutakse kaugtöö definitsioonist, mille kohaselt on kaugtöö töökorralduse vorm või töö tegemise viis, kus kasutatakse infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni vahendeid ja mis toimub töölepingu või töösuhte kontekstis ning kus tööd, mida võiks teha tööandja territooriumil või ruumides, tehakse mujal.
Kaugtöö liikidena käsitletakse:
Satelliitbürood - tööandjale kuuluvad või tööandja poolt renditavad geograafiliselt eri paigus asuvad kontorid. Tavalistest filiaalidest eristab satelliitbüroosid see, et need ei asu peakontorist eraldi mitte klientide asukoha, vaid töötajate elukoha tõttu.
Kohalikud kaugtöökeskused - sarnased eelmistega, kuid mitme firma peale ühised. Haldajad võivad olla nii nende kasutajad kui sõltumatud teenusepakkujad.
Kodus töötamine - töötajal on sisustatud oma elamise juurde spetsiaalne töökoht.
Mobiilne kaugtöö - eraldi töökohta sisustatud ei ole, vaid sülearvutit kasutatakse seal, kus parasjagu viibitakse.
Segavariandid - ükski eelpool loetletud variantidest ei pruugi olla totaalne - kodustöötaja võib vajadusel minna kaugtöökeskusesse või töötada mõned päevad tööandja ruumides, samuti tehes ka mobiilset kaugtööd.
Töökorralduse paindlikkuse analüüsimisel tuuakse välja tavaliselt koha, aja ja funktsionaalne paindlikkus,vahest ka lepinguline paindlikkus. Uuringus vaadatakse kaugtöö analüüsimisel ka nimetatud teisi dimensioone:
- täielik või osaline kaugtöö (teatud aeg kontoris, teatud aeg mujal);
- määratud või määramata tööaeg (iseseisev otsustuspädevus tööaja üle);
- tööülesannete määratletus (kindlalt määratletud või eesmärgi ja tulemuse põhised);
- kaugtöö reglementeeritus (kas kaugtöötamise võimalus on määratletud ka lepingus või muudes organisatsiooni sisedokumentides).
Uuring koosneb kahest osast.
1.1 Juhtumiuuringud kaugtööd rakendanud organisatsioonides
Uuringu eesmärk on analüüsida kaugtöö praktikaid ja läbikukkumisi teistes riikides läbiviidud uuringute ning Eesti organisatsioonide praktikate põhjal, milleks viiakse läbi taustauuring ja juhtumiuuringud erinevates organisatsioonis (nii era- kui avalikus sektoris). Juhtumiuuringute käigus tuuakse välja võtmeküsimused kaugtöö korraldamisel.
Uuringu tulemused on sisendiks koolitus- ja nõustamisprogrammi ning juhendmaterjali välja töötamisel kaugtöö praktiliseks rakendamiseks.
1.2 Kaugtöökeskuste tekke potentsiaali uuring
Eesmärk on kaardistada kaugtöökeskuste loomise eeltingimused ja erinevate osapoolte valmisolek, hindamaks keskuste käivitamise otstarbekust ja erinevate mudelite potentsiaali. Uuringu raames kirjeldatakse teiste riikide näidete varal erinevaid kaugtöökeskuste mudeleid ja nende toimimise aluseid ning küsitletakse võimalikke kaugtöökeskuste initsiaatoreid ja partnereid Eestis, kohalikul tasandil.
Uuringu tulemused on sisendiks jätkuprojektile kaugtöökeskuste käivitamiseks.
Tegevused: koolitus- ja nõustamisprogramm
2.1 Uuringu tulemuste põhjal koolitus- ja nõustamisprogrammi välja töötamine
Koolitus- ja nõustamisprogrammi välja töötamiseks moodustatakse ekspert-grupp, kuhu kuuluvad nii uuringu läbiviijad, projektipartnerid kui ka võimalikud tulevased koolitajad. Koostöös koolitajatega töötatakse välja koolitus- ja nõustamisprogrammi sisuline ja metoodiline pool. Koolitusprogramm annab ülevaate kaugtöö teoreetilistest alustest, seadusandluse raamistikust, IT võimalikest lahendustest ja inimeste juhtimisega seotud küsimustest.
Koolitus- ja nõustamisprogrammi kohendatakse pärast pilootkoolituse läbi
viimist. Koolitus- ja nõustamisprogrammi hakkab pärast projekti lõppu rakendama Eesti Kaugtöö Ühing, mis tagab projektile jätkusuutlikkuse.
Tegevused: juhendmaterjali väljatöötamine
Projekti oluliseks lõpptulemuseks on kaugtöö rakendamise juhendmaterjali välja töötamine, mis annab praktilised juhised kaugtööd rakendada soovivale organisatsioonile. Juhendmaterjal töötatakse välja teistes riikides väljatöötatud sarnaste juhtnööride, varasemate uuringute ja käesoleva projekti raames läbiviidava uuringu ja koolituste põhjal. Juhendmaterjali väljatöötamisse kaasatakse ekspertidena kaugtööd praktiseerinud tööandjad ja töötajaid, samuti koolitusmaterjali välja töötajaid ja koolitajad.
Tegevused: teavitamine
Projekti käigust antakse pidevalt teada Kaugtöö Ühingu kodulehel www.telework.ee, suuremate sündmuste kohta avaldatakse pressiteated, uuringu tulemuste põhjal kirjutatakse artikleid ajakirjandusse.
Oodatavad tulemused ja mõjud
Projekti otsesteks väljunditeks on uuringute tulemuste põhjal välja töötatav koolitus- ja nõustamisprogramm ning juhendmaterjal kaugtöö rakendajatele. Nimetatud materjalid saavad olema kättesaadavad kõigile huvilistele Kaugtöö Ühingu kodulehel.
Projekti käigus koolitatakse kuni 75 inimest kaugtöö rakendamisega seotud probleemide teemal. Samuti saavad koolitajad kolme pilootkoolituse käigus testida koolituse toimimist ja parandada läbiviimise meetodeid, mille tulemusena tekib kaugtöö teemal koolitajate ringkond.
Projekti tulemusena kasvab nii era- kui avaliku sektori organisatsioonide teadlikkus kaugtöö kasutamise võimalustest ja seeläbi töökorralduse efektiivsemaks muutmisest. Suureneb paindliku töökorralduse ja kaugtöö-alane juhtimissuutlikkus. Teadlikkuse kasv avaldab mõju kaugtöö aga laiemalt paindiku töökorralduse laiemale levikule.
Uuringu, juhendmaterjali ja teavitustegevuste tulemusena kasvab kohalike omavalitsuste teadlikkus aga ka valmisolek kaugtöö edendamiseks ja kohalike kaugtöökeskuste käivitamiseks, mis aitab kaasa kaugtöökeskuste tekkele ja maapiirkondade elu aktiviseerumisele.
Projekti tulemusena paraneb koostöö era-, avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste ning valdkonnaga seotud mittetulundusühingute vahel. Kogemuste vahetus paindliku töökorralduse praktikate ja juhtimiskogemuste osas suurendab osapoolte teamisi ja arendab kaugtöö rakendamist praktiseerivate organisatsioonide võrgustikku.
Projekti mõjul laieneb kaugtöö kasutamine, mis annab riskirühmadele ja erivajadustega inimestele paremad võimalused töötamiseks, suureneb nii era- kui avaliku sektori organisatsioonide töökorralduse efektiivsus ja võimekus, paranevad töö- ja pereelu ühitamise võimalused. Samuti avaldab projekt positiivset mõju keskkonnahoiule, infoühiskonna ja kodanikeühiskonna arengule ning võrsete võimaluste edendamisele.
Maksumus ja kestvus
Projekti kogumaksumuseks on 896 700 krooni ja kestvuseks 1,5 aastat - 18. august 2008 – 30. detsember 2009. |
