Projekt: „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“

1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2011

Targa Töö Ühingu ja partnerite projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“ eesmärk on parandada riskirühmade töötamise ja enesetäiendamise võimalusi piirkondlike kaugtöökeskuste võrgustiku käivitamise ning paindliku töökorralduse laiema leviku tulemusena.

Projekti raames käivitatakse 5 piloot-kaugtöökeskust ja luuakse eeldused 10 kaugtöökeskuse tekkeks, korraldatakse kolm õppereisi ja viiakse läbi koolitused riskirühmadele, oluline rõhk on teavitustööl. Projekti kestuseks on 3 aastat (2009-2011) ja maksumuseks ligi 9,8 miljonit krooni.

Projekt on rahastatud "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tööelu" meetme "Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine" Innove avatud taotlusvoorust.

Eesmärk

Eesti Kaugtöö Ühingu poolt käivitatud projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“ eesmärk on luua eeldused 15 kaugtöökeskuse tekkeks Eesti erinevates piirkondades. 

Kaugtöö all mõistetakse tööd, mida tehakse tööandja peakontorist eemal, kasutades selleks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni vahendeid ehk teisisõnu arvutit, telefoni ja Internetti. Kuigi traditsiooniliselt mõeldakse kaugtöö tegija all inimest, kel on tööandjaga töölepinguline suhe, võib kaugtöötajate alla liigitada ka vabakutselised töötajad, kes töötavad ühe või mitme tööandja jaoks enda poolt valitud kohas.

Kaugtöö on töö tegemise viis ehk vorm, mis ei ütle mitte midagi töö sisu kohta. See võib olla müügitöö, raamatupidamine, disain, programmeerimine, andmebaaside haldus, diagnostika, suhtekorraldus, telefoniteenindus jne. Infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite areng ja Interneti järjest kasvavad kiirused annavad võimaluse teha järjest enam töid distantsilt. Seega on lihtsam nimetada töid, mida ei ole võimalik distantsilt teha, kui et hakata üles lugema neid, mida saab kaugtöö vormis teha.

Kaugtöö vormis võib töötada väga range tööajaga kellast kellani 5 päeva nädalas või ka paindlikuma graafikuga – see, et töötatakse eemalt ei tähenda veel, et omatakse ka suuremat tööaja ja tööülesannete paindlikkust. Näiteks telefoniteenindusega tegelevate kaugtöökeskuste töötajate tööaeg on väga kindlalt määratletud. Samuti ei tähenda kaugtöö vormis töötamine, et peakontoris üldse ei käida või et kolleegidega ei kohtuta. Tavaliselt käivad kaugtöö vormis töötajad ikka teatud regulaarsusega peakontoris, osalevad organisatsiooni üritustel, koosolekutel ja koolitustel.

Kaugtöö oskuslik rakendamine organisatsioonis, aitab tagada tööprotsesside jätkuvuse ja suurendada efektiivsust. Sageli on kaugtöö ka oluline motivaator töötajatele, kes saavad tänu sellele paremini oma aega planeerida ning omavad suuremat kontrolli oma töö üle. Peamine viga, mis kaugtöö rakendamisel tehakse, on see, et seda püütakse juhtida ikka samamoodi nagu kohapeal kontoris olles ja ajatööd tehes. Kaugtöö nõuab aga tulemusjuhtimist, paremat töö planeerimist ning kommunikatsiooni korraldust.

Kaugtöö võimaluste arendamine piirkondades aitab tuua ja hoida piirkonnas kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, kes saavad oma töö kaasa võtta. Selliste inimeste elama asumine maale või väiksematesse asulatesse-linnadesse aitab elavdada kohalikku elu ja suurendada ka nende inimeste tööhõivet, kelle töö ei ole seotud arvutitega.

Kaugtöökeskused on kohad, kus inimesed saavad töötada oma elukoha lähedal, kui nende tööandja asub kaugemal – mõnes teises piirkonnas, linnas või hoopis teises riigis. Kaugtöökeskus on alternatiiviks kodus töötamisele, pakkudes lisaks kaasaegsele töökeskkonnale ka mitmeid teenuseid, näiteks IT tugi, printimise, paljundamise, skänneerimise, videokonverentsi vm teenus. Oluliseks teenuseks on kvaliteetse ja kiire Interneti ühenduse pakkumine, mis on kaugtöö puhul väga oluline, kuna kiiresti tuleb liigutada suuri andmemassiive.

Kaugtöökeskused keskenduda kindlale sihtgrupile (näiteks lastevanemad, puuetega inimesed vms) ja pakkuda erinevaid lisateenuseid, nagu lastehoid, sotsiaalabi, e-õpe, täiendkoolitused, asjaajamise vms teenused.

Kaugtöökeskused võivad olla isemajandavad äriühingud või MTÜ-d, toimida ka KOV või teiste toetajate rahastamisel, tegutseda iseseisvalt või nt avatud internetipunkti, raamatukogu, inkubaatori, koolitusasutuse, arenduskeskuse vm institutsiooni juures.

Projektis on oluline rõhk kaugtöökeskuste võrgustiku väljaarendamisel, mis võimaldab kaugtöökeskuste juhtidel üksteiselt õppida, tsentraalseid teenuseid arendada ja koostööpartnereid leida ning ühist oskusteavet arendada. Näiteks suurettevõtete puhul, kes võimaldavad oma töötajatel kaugtöö vormis töötada, on oluline, et teenustel oleks üks standard ja kvaliteet ning et arveldamine oleks võimalik ka tsentraalselt.

Projekti eestvedajaks on Targa Töö Ühing. Koolitustega tegeleb projektis Tallinna Ülikool, tööandjate teavitus on Eesti Tööandjate Keskliidu peal, õppereise korraldab MTÜ Terve Maa, kohalikul tasandil on partnerid Kanepi vald, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus ja Keila vald.

1. Kaugtöökeskuste eestvedajate leidmine ja koolitamine.

Aeg: 2009 sügis, 2010 talv

Kaugtöökeskuste eduka toimimise võtmeteguriks on võimekad eestvedajad, kes suudavad koondada enda ümber partnereid, arendada välja keskuse teenused ning tuua keskusesse kaugtöö tegijad. 

Projekti raames leitakse 15 potentsiaalse kaugtöökeskuse eestvedajat, töötatakse välja spetsiaalne neile mõeldud koolitusprogramm ja viiakse see ellu. Koolituse käigus käiakse ühiselt läbi keskuse loomiseks vajalikud sammud: piirkonna eripärade kaardistus, teenuste arendus, müügitöö ja kommunikatsioon, hinnakujundus, võimalikud lisateenused, rahastamisvõimalused jms. Koolituse läbinutel on selge ettekujutus, millist kaugtöökeskust või keskusi oma piirkonnas rajama hakatakse, kuidas seda tehakse ning kust vajalikud finantsid leitakse.

Kaugtöökeskuste võrgustiku arendamiseks korraldatakse ühiseid üritusi ja kokku saamisi. Kaugtöö Ühing koordineerib keskuste omavahelist suhtlemist, ühist teenuste arendamist ja partnerite leidmist. 

Eestvedajate leidmine ja koolitamine toimub Tallinna Ülikooli ja Kaugtöö Ühingu koostöös.

2. Õppereisid ja välisekspertide kaasamine.

Projekti raames korraldatakse kolm õppereisi – Hollandisse, Šotimaale ja Hispaaniasse 2009 sügisel, 2010 kevadel ja 2010 sügisel.  

Hollandis on erinevad paindlikud töövormid Euroopa riikidest kõige enam levinud. Kaugtöö tegijaid on 8,9% Hollandi tööjõust, tegutsevad 900 registreeritud keskust. Kaugtöö tegijatest töötab kolmandik kodukontorites ja 2/3 kaugtöökeskustes. Õppereisi käigus on kavas külastada riskirühmade töötamist toetavaid erinevate mudelite alusel tegutsevaid keskusi (nt erinevate teenuste ja rahastamisskeemidega keskused). Reisi aitab korraldada Hollandi konsultatsioonifirma ECORYS, mis on üks pikema ajalooga uuringu- ja konsultatsioonifirmasid Euroopas.

Välis-Hebriidid on Šotimaa looderannikul asuv saarestik, mis hõlmab ühtekokku 119 saart. Neist suurim ehk Lewis (ca 18 000 elanikku, pealinn Stornoway ca 6500 elanikku) on väga arenenud piirkond kaugtöö osas. See on heaks näiteks, kuidas kahaneva ja vananeva elanikkonnaga probleemides vaevlev piirkond on läbi kaugtöövõimaluste loomise erasektori ja kohaliku omavalitsuse koostöös arendatud konkurentsivõimeliseks regiooniks. Perioodil 1994-2006 on loodud ligi 400 uut kaugtöökohta Work-Global algatuse raames (http://www.work-global.com/).  Vastuvõtvaks organisatsiooniks on Western Isles Enterprise (WIE), mis kuulub võrgustikku Highlands and Islands Enterprise (HIE) ning mille tegevus on pühendunud Šoti mägismaa ja saarte sotsiaalmajanduslikule arengule. 

Hispaanias Asturias piirkonnas on 1,1 milj elanikku, kellest 13% on kaugtöökeskuste liikmed. Kuna see on mägine ala, siis on külad hajutatud ja isoleeritud. Kaugtöökeskused aitavad kaasa infoühiskonna arengule ja infotehnoloogiaga seotud töötamisvõimaluste edendamisele. Osalus või liikmelisus kaugtöökeskuses on tasuta ja keskusi finantseerib KOV. Seega on see heaks näiteks, kuidas KOV toetab kaugtöökeskuste tegevusi. Vastuvõtvaks organisatsiooniks on the CTIC Foundation (Center for the Development of Information and Communication Technologies in Asturias, www.fundacionctic.org). See on mitte-tulunduslik erasektori organisatsioon, mis on loodud ITK ettevõtete ja Asturias kohaliku omavalitsuse poolt.

Projekti on kavas kaasata ka Ungari eksperdid, kes on välja andnud kaugtöökeskuse loomise käsiraamatu „Telecottage Handbook“. Käsiraamat annab hea praktilise ülevaate Ungari kogemusest kaugtöökeskuste võrgustiku loomisel ja teenuste välja arendamisel. Ungaris käivitati riiklik programm kaugtöökeskuste võrgustiku loomiseks, et parandada elanike juurdepääsu Interneti teel pakutavatele teenustele ja võimaldada paremat juurdepääsu infole.  

Õppereiside korraldaja on MTÜ Terve Maa. Õppereisidele kutsutakse osalema kaugtöökeskuste potentsiaalsed eestvedajad, KOVide esindajad ja keskuste võimalikud partnerid.

3. Kaugtöö tegijate koolitus piirkondades.

Aeg: 2010

Piirkondades, kuhu luuakse kaugtöökeskused, korraldatakse projekti raames 15 grupikoolitust kaugtöökeskuste võimalikele kasutajatele, kes on tööturul ebasoodsamas olukorras või kes on tööturult eemale jäänud. Koolituste eesmärk on osalejaid aktiviseerida ja õpetada neid tööturul paremini toime tulema. Eraldi rõhk kaugtöö vormis töötamisel – kuidas läbi kaugtöö leida endale piirkonnast väljaspool töötamise võimalusi, milliseid oskusi ja isikuomadusi selleks arendada, kuidas oma tööd korraldada.

Koolitused korraldab Tallinna Ülikool koostöös projekti partnerite ja kohalike partneritega.

4. Teavitustöö.

Aeg: läbivalt kogu projekti jooksul

Projekti raames tõstetakse tööandjate, töövõtjate, kohalike omavalitsuste teadlikust kaugtöö olemusest ja kaugtöökeskuste tegevusest.

Selleks korraldatakse:
• 2 suuremat konverentsi;
• 5 piirkondlikku seminari;
• 15 infopäeva kaugtöökeskuste loomise piirkondades.

Antakse välja teavitusmaterjalid, teavitatakse avalikkust projekti tegevustest, kirjutatakse artikleid ja osaletakse erinevatel üritustel.